BRIDGE is a retina multi-purpose WordPress theme built on very powerful and flexible framework by QODE.
agency, ajax, background video, blog, business, clean, creative, fullscreen, mega menu, modern, multi-purpose, parallax, portfolio, responsive, retina
16429
home,page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-16429,bridge-core-2.1.9,qode-page-transition-enabled,ajax_fade,page_not_loaded,, vertical_menu_transparency vertical_menu_transparency_on,qode_grid_1400,hide_top_bar_on_mobile_header,qode-overridden-elementors-fonts,qode-theme-ver-25.6,qode-theme-bridge,disabled_footer_top,qode_header_in_grid,wpb-js-composer js-comp-ver-6.1,vc_responsive,elementor-default,elementor-kit-16383
 

KIRIKUS TOIMUB

Jumalateenistus igal pühapäeval kell 15

25. november 2022

Kasutaja EELK Käsmu Kogudus kaanefoto ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

25. november 2022

Käsmu kirikus 27. nov kl 15-16, esimesel advendipühapäeval, missa "Vaata, Sulle tuleb sinu Kuningas, õiglane ja aitaja". Tere tulemast! ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

22. november 2022

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU ETTEPANEKUD ERAKONDADELE 2023. aasta Riigikogu valimisteks21.11.2022 17. oktoobril 2022 möödus 20 aastat Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ja Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud ühishuvide protokolli allkirjastamisest. Tänaseks juba kakskümmend aastat muutmata kujul kehtinud ühishuvide protokoll koostati tulenevalt vajadusest ühiselt määratleda põhimõtted ning tegevusvaldkonnad, milles Eesti riik ja EKN omavad ühiseid huvisid ning tunnetavad ühist vastutust. Osapooled konstateerivad protokollis, et senine koostöö on olnud hea ning ollakse teineteisega arvestavad partnerid. Protokollis markeeritud mitmetes valdkondades on riigi ja EKNi koostöös tehtud Eesti rahva hüvanguks palju ära, kuid palju on veel teha.Arvestades, et EKNi kümne liikmeskiriku kogudustesse on koondunud umbes kolmandik Eesti elanikkonnast, peame äärmiselt oluliseks, et Eesti riigi tuleviku kujundamisel arvestatakse ka edaspidi Eesti kirikute ja kristlaskonna seisukohtadega.Eeltoodut silmas pidades saadame Eesti erakondadele, kes on valmistumas 2023. aasta märtsikuus toimuvateks Riigikogu valimisteks, omapoolsed ettepanekud, paludes kaaluda nende lülitamist erakondade valimisprogrammidesse.EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU ETTEPANEKUD1. Seadusloomes tuleb tagada südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus ning selle vabaduse rakendamine peab toimuma tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega.Viimaste aastate seadusloomest on näiteid, et selle põhimõtte järgmine ei ole alati olnud enesestmõistetav. Näiteks on algatused võrdse kohtlemise seaduse või karistusseadustikus vaenu õhutamist puudutavate sätete muutmiseks, kus lahenduste leidmisel ei ole alati püütud otsida tasakaalupunkti erinevate põhiõiguste ja -vabaduste vahel.Seepärast peame oluliseks EKN-i esindajate jätkuvat ja süsteemset kaasamist partneritena seaduste väljatöötamisel, et tagada ühiskonnale oluliste õiguste ja vabaduste tasakaalustatud kindlustamist.2. Abielu ja perekonda tuleb väärtustada kui ühiskonna alust.Seaduseid ei tohi muuta mistahes viisil eesmärgiga hägustada või rikkuda abielu tähendus ühe mehe ja ühe naise liiduna. Samuti on rahva edasikestvuse, sündimata laste eluõiguse ja inimeste vaimse tervise eest seismiseks oluline jätkuvalt tagada raseduskriisi nõustamisteenusele Haigekassa rahastus. Vastava hästitoimiva nõustamisvõrgustiku on loonud Sihtasutus Väärtustades Elu.Peame ka väga oluliseks, et riiklik toetuste süsteem peretugevdusprogrammide ja -teenuste kättesaadavuse parandamiseks toimiks, sealhulgas jätkuksid vanemahariduslikud ja paarisuhet toetavad koolitused, perevägivalla ennetamiseks ja toimetulekuks mõeldud koolitused ning pereteraapia. Kuna haavatavas seisus olevate perede vaimset tervist ei toeta tasulised ja projektirahastusest või kohaliku omavalitsuse vastutulelikkusest sõltuvad toetusmeetmed, tuleb nendeks tegevusteks garanteerida riigieelarve toetus.Soovime, et riik toetaks jätkuvalt naiste varjupaiku ja ema-lapse kodusid, kus vajadusel võimaldataks elamisvõimalus ka neile lapseootel naistele, kes soovivad sünnitada, kuid ebapiisava majandusliku olukorra või puuduliku lähisuhtevõrgustiku tõttu kahtlevad.Peame vajalikuks riigi toetatud tugisüsteemide loomist, mis võimaldavad noortel emadel jätkata laste kasvatamise kõrval poolelijäänud haridusteed.Samuti peame oluliseks inimelu hoidmist ja kaitsmist kuni elu loomuliku lõpuni. Soovime, et riik toetaks ja arendaks rohkem palliatiivravi võimalusi, mille eesmärgiks on luua haigetele ja nõrgematele inimväärsed elulõpu tingimused.3. Usundiõpetuse õpetamine üldhariduskoolides tuleb paremini korraldada.Kuigi Eesti on liitunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee haridust ja religiooni puudutava soovitustega (vt assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17373&lang=en ), ei ole Eestis nendest soovitustest aktiivselt ja süsteemselt lähtutud. Muuhulgas nenditakse mainitud soovitustes, et haridus on hädavajalik, et võidelda teadmatuse, stereotüüpide ja väärarusaamade vastu religioonidest. Valitsused peaksid tegema rohkem, et tagada südametunnistuse- ja usuvabadus, edendada religioonialast haridust, soodustada dialoogi religioonidega ja nende vahel ning edendada religioonide kultuurilist ja sotsiaalset väljendust.Eestis läbiviidud uuringud kinnitavad, et usundiõpetust üldhariduskoolis õppinud noorte hoiakud ühiskonnas esinevate erinevate usuliste vaadete suhtes muutusid oluliselt sallivamaks võrreldes samas koolis õppivate teiste õpilaste hoiakutega, kes usundiõpetust ei õppinud (Olga Schihalejev, Postimees 16.07.2015).2020. aastal Eesti Uuringukeskuse poolt läbi viidud uuringu „Elust, usust, usuelust 2020“ käigus küsiti vastajatelt muuhulgas, kuivõrd nõustutakse, et maailma usundeid tutvustav usundiõpetus võiks Eesti koolides olla kohustuslik aine. Väitega nõustus või pigem nõustus 58,4% kõigust vastanutest.Kuigi Eestis täna kehtivad seadused võimaldavad üldhariduskoolis usundiõpetust valikainena õppida, on see eraldi õppeainena õppekavas vaid väga väheses arvus koolides. Eestis on pisut üle 500 üldhariduskooli, millest umbes 60 kooli üksikus klassis õpetatakse valikainena usundiõpetust.Peame reaalselt teostatavaks usundiõpetuse õpetamise korraldamist põhikooli kõigis kolmes kooliastmes ühe kursuse ulatuses. See muudatus võimaldab kõigil õpilastel üheksa põhikooli õppeaasta kestel õppida kolmel õppeaastal üks tund nädalas usundiõpetust.4. Jätkuvalt tuleb toetada sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi tegevust.Lähtudes Kirikute ja koguduste seadusest tulenevast sättest, et igal haiglas või hoolekandeasutuses viibijal on õigus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks, tuleb jätkata sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi tegevuse toetamist ja arendamist.Arvestades elanike vaimse tervise järsku halvenemist pandeemiast, sõjahirmust ja muudest mõjudest tingituna, tuleb igakülgselt toetada ning süsteemselt ja kestlikult rahastada hingehoidjate ja kaplanite igapäevast tegevust nii meditsiini- kui hoolekandeasutustes, aga ka töös Ukraina sõjapõgenikega. Riiklik tellimus ja rahaline tugi tuleb tagada kaplanite ja hingehoidjate ettevalmistamiseks ja täiendkoolitamiseks vastavates haridus- ja koolitusasutustes.5. Senisest enam tuleb väärtustada kirikute ja koguduste panust kogukonna ellu.Kirikud ja kogudused, moodustades üleriigilise koostöövõrgustiku, kannavad Eesti ajaloolistes kihelkondades ja kohalikes omavalitsuste edasi paikkondlikku identiteeti, mälu ja pärandit, aidates oma igapäevase tegevusega luua ühiskonnas suuremat sidusust. Usukogukondade panus sotsiaaltöösse, laste- ja noorsootöösse, kultuuriellu sh muusikaelu edendamisse, hariduse edendamisse ning kriiside maandamisse on väga suur.Peame oluliseks, et riik ja kohalikud omavalitsused arvestaksid koguduste võrgustiku ja kristlaskonnaga kui partneritega, kelle koostöövalmidus on kõrge. Viimaste aastate tõsised kriisid (COVID-19 pandeemia, Venemaa agressiooniga Ukrainas kaasnenud julgeoleku- ja põgenikekriis), on tõestanud koguduste vaimulike ja hingehoidjate, samuti teiste kristlaste operatiivset, pühendunud ja ligimesearmastusest tõukunud valmidust panustamiseks kriiside lahendamisse ja abivajajate teenimisse. Usume, et koguduste tegevuse võimestamine riigi või omavalitsuste poolt meie ühist vastutust tajutud valdkondades, tuleb kasuks kogu rahvale.6. Seadusloomes tuleb arvestada usuliste ühenduste ajaloolise ja rahvusvahelisel tasandil tunnustatud erinevustega.Erinevaid juriidilisi isikuid puudutav terminoloogia ja õigussuhe ei ole usulistele ühendustele automaatselt laiendatav. Kristlusel põhinevate usuliste ühenduste (kirikute, koguduste ja kloostrite) struktuurid ja tegutsemise alused on välja kujunenud kahe tuhande aasta jooksul. Eestis on sarnane areng toimunud vähemalt viimase 800 aasta kestel. Paljud Eesti aladel tänaseni järjepidevalt tegutsevad kirikud, kogudused ja kloostrid on vanemad kui riik, meie õigusruum ja suhteliselt hiljutine juriidiliste isikute liigitus.Sellises olukorras on oluline usuliste ühenduste eripära, identiteedi ja vaimse pärandi kaitse eesmärgil jälgida rahvusvahelist õiguspõhimõtet, et usuline ühendus on juriidilise isiku eriliik. Selle printsiibiga tuleb riigi poolt arvestada ka iga järgmise sammu astumisel seadusandluse kujundamisel terves õigusruumis. Usuliste ühenduste erisustega arvestamine ei tähenda eelistatud kohtlemist võrreldes teiste juriidiliste isikutega. Reeglina ei oma teised juriidilised isikud võrreldavat ajaloolist väärtuspärandit, mis vajab sarnasel moel säilitamist ja kaitsmist kui usuliste ühenduste eripära.7. Pühakodade säilimiseks on vaja rohkem ja paremini suunatud riigi toetust.Ühegi usulise ühenduse põhikirjaliseks tegevuseks ei ole muinsuskaitse all oleva ajaloolise arhitektuuripärandi säilitamine ega restaureerimine. Ometi on saanud sellest paljude koguduste põhitegevus, millele kulub suurem osa põhitegevuse toetuseks annetatud vahenditest. Arvestades sellega, et kogukondlike kultuuri-, spordi- ja sotsiaalrajatiste rajamine, ülalpidamine ja korrashoidmine toimub peamiselt Eesti maksumaksja vahenditest ning kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest, tuleb ka ajalooliste pühakodade restaureerimise toetuseks suunata senisest rohkem vahendeid riigieelarvest. Riik peab saama senisest õiglasemalt kanda vastutust ajaloo- ja kunstipärandi säilimise eest.Peaaegu kõik arhitektuurimälestistest pühakojad leiavad kasutamist koguduse tegevusele lisaks kogukondlikeks avalikeks, sageli, tasuta tegevusteks (kontserdid, näitused, jne) terve kogukonna, kihelkonna või omavalitsuse huvides. Samuti hoiab enamus kogudustest oma kirikuhooneid kõigile külastajatele ja palveränduritele avatuna projekti „Teeliste kirikud“ raames.Ajalooliste kaitsealuste pühakodade restaureerimiseks tuleb näha ette mitu korda rohkem riigieelarvelisi vahendeid, kui seni on selleks eraldatud. Kaaluda tuleb riiklikult rahastatud programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ taastamist. Aastatel 2014-2018 tulemuslikult toiminud programm pakkus riigipoolset tänuväärset tuge kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilitamiseks Muinsuskaitseameti koordineerimisel.8. Ootame tuge koguduste keskkonnahoiu ja energiasäästuprojektidele ja investeeringutele, mis on suunatud energiasäästlikkusele ning loodu(s)hoidliku mõtteviisi edendamisele. Kristlaskonnana toetame riiklikke ja kohalikke kodanikualgatusi, mis aitavad edendada loodu(s)hoidlikku mõtteviisi, elulaadi ja ühistegevusi. Samal ajal on ajalooliste pühakodade ning kogudusehoonete kütte- ja energialahendused, samuti elementaarsed hügieenivõimalused muinsuskaitseliste piirangute tõttu keskkonda mittesäästvad või lausa reostavad. Teeme ettepaneku algatada erinevate osapoolte vaheline arutelu energiat ja loodu(s)t säästvate lahenduste (päikesekatused, päikesepargid, biopuhastid, jne) leidmiseks ajalooliste kaitsealuste pühakodade ja teiste hoonete energia- ja keskkonnasäästlikuks muutmiseks, samuti tänapäevaste hügieenitingimustega varustamiseks.9. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt.See maksusoodustusmeede motiveeriks omanikke oma muinsuskaitsealuse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.10. Protsendireegli kehtestamine.Protsendireegli eesmärgiks on anda maksumaksjale õigus suunata üks osa (näiteks 1%) tema poolt makstavast tulumaksust riigi poolt etteantud kriteeriumitele vastavale valitsusvälisele organisatsioonile, mittetulundusühingule, spordi- ja kultuuriseltsile või usulisele ühendusele. Luua tuleb ka võimalus jagada see osa kuni kolme ühingu vahel. Samal ajal säiliks tulumaksusoodustus muudelt annetustelt.Eesti Kirikute Nõukogu esindus on valmis erakondade esindustega kohtumiseks, et arutada küsimusi, mis on Eesti kirikutele ja kristlaskonnale olulised ning mida saab kajastada erakondade valimisprogrammides. ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

11. november 2022

Värske koguduse📰❕ ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

31. oktoober 2022

Päikesetõus Käsmus usupuhastuspühal ja õpetaja Urmase preestriordinatsiooni 7. aastapäeval. 31. oktoobril 2022. Foto: Urmas Karileet ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

30. oktoober 2022

IV advendipühapäeva missat Käsmu kirikus kaunistab Kuusalu ja Rakvere ühendmeeskoori laul. Tere tulemast osa saama 18.12 algusega kl 15. ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

29. oktoober 2022

KARJASEKIRIusupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2022Viiesaja aasta eest ilmus trükist Martin Lutheri tõlgitud saksakeelne Uus Testament, mida vahel ka „Septembri piibliks“ kutsutakse. Võimalike vangistajate eest Wartburgi lossis varjupaiga leidnud Luther pühendus Eisenachi linnakese kohal mitusada meetrit üle merepinna kõrguval künkal asuvas „kindlas linnas“ rahvakeelse piibli tõlkimisele. Ta soovis, et pühakiri, mis oleks lihtrahva lugemislaual, kõnetaks inimesi nende igapäevakeeles. Luther ise kirjutas oma tõlketöö kohta: „Piibli tõlkes püüdsin kasutada puhast ja arusaadavat saksa keelt. Koduperenaine, mängivad lapsed, inimesed tänavalt on need, kellelt õppida: nende kuulamine õpetab kõnelema ja tõlkima – siis saavad nad sinust aru ja oskavad sinu keeles rääkida.“Väidetavalt olevat Martin Luther käinud turul ja tänavatel lihtsate inimeste – kaupmeeste, käsitööliste ja põllumeeste – igapäevast kõnekeelt kuulamas, et piiblitõlke keel oleks võimalikult lähedal rahva igapäevasele saksakeelsele kõnekeelele. Kas Luther ise seda just nõnda mõistis, kuid pühakirja kreeka keelest rahvakeelde tõlkides sai temast omamoodi Jumala tõlk. Ehk võibki viie sajandi eest toimunud reformatsiooni kaunimaks viljaks pidada seda, et Jeesus hakkas kõnelema inimestega nende emakeeles. Martin Luther avas inimeste ees senise, kuid samas täiesti uue pühakirja kaaned. Seni oli piibel olnud lihtrahva meelte jaoks suletud. Ta avas rahvakeelse piibliga inimeste silmad nägemaks ja kõrvad kuulamaks Jumala sõna. Pärast mõistetavaks muutunud tekstide lugemist ning peagi ka rahvakeelsel jumalateenistusel evangeeliumi kuulamist ei olnud enam kellelgi kahtlust, millist keelt räägitakse Jumala riigis. Vastus oli selge – Kristus räägib kõigi emakeeles.Reformatsioon seadis kirjutatud, loetud, kuuldud, kuulutatud ja tõlgendatud Jumala sõna tagasi oma ainuõigele kohale kristliku usu vundamendis. Pühakirja ennistatud koht usu alusena kujundas ka uuenenud kiriku vaimulike ja ilmikliikmete rolli. Vaimulikud pidid tundma hästi pühakirja, pidid oskama seda arusaadavalt seletada ja tõlgendada. Selleks pidid nad oskama piiblit mitte ainult lugeda, vaid ka mõista. Samal kombel pidid nad lugema ja mõistma ka rahvast, keda nad jumalasulastena teenisid.See ülesanne on vaimulikel ja igal ristiinimesel, kes piiblit tunneb ja mõistab, ka kristliku kiriku kolmandal aastatuhandel – õppida Jeesust veel mitte tundvate meeste ja naiste, mängivate laste ning tänaval või mujal kohatud inimeste keelt, et tõlkida neile pühakirja ja kuulutada Kristust keeles, millest nad aru saavad. Kristuse kirik peab kõnelema inimestega – kogu ühiskonnaga – Jeesuse keeles nii usust kui armastusest, lootusest ja lunastusest, patust ja armust. Seni kuni kirik arusaadavas keeles Jumala sõna kuulutab, elab ja hingab ta koos Jumala rahvaga, nende rõõmude ja muredega samas rütmis.Võtme õiges keeles kõnelemiseks annab apostel Paulus: Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. (1Kr 13:1)Õnnistatud usupuhastuspüha!Urmas Viilmapeapiiskop ... Vaata rohkemVaata vähem
Vaata Facebookis

Kõik kirikud ja kogudused elavad ja
toimetavad tänu lahketele annetajatele.
Ja Jumal õnnistab lahkeid annetajaid!

  • Jeesus ütleb: „Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään Tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks. Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin. Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. ...

  • Halleluuja! Teie süda on rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära. Halleluuja! Lugemine püha Johannese evangeeliumist 14. peatükist salmidest 1–7, milles Jeesus julgustab jüngreid. Jeesus ütleb: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et tei...

  • Johannese evangeelium 10:1–10 Armu ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt olgu meile kõikidele rohkesti! Paneme tähele ülestõusmisaja kolmanda pühapäeva rõõmusõnumit evangelist Johannese järgi, 10 peatüki salmidest 1–10. Jeesus ütles: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lamba...