02 mai Ülestõusmisaja 5. pühapäev. Taevariigi kodanikuna maailmas. 2.5.2021 – Cantate. Jh 15:10–17 Urmas Karileet
Jeesus ütleb: „Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään Tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks. Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin. Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt. Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda Ta annab teile minu nimel. Selle käsu annan ma teile: armastage üksteist!” (Jh 15:10–17)
Üks lugu räägib ühest pärismaalasest, kes oli esimest korda linnas. Kõige enam hämmastas teda kõikjal särav elektrivalgus pimedal ajal, mida ta nägi esimest korda elus. Ta viis oma kodukülla kaasa hulga elektripirne ja lüliti. Kodukülas seadis ta elektripirnid üles oma onni külge ja kutsus inimesed pimeduse saabudes imet vaatama. Lootusrikkalt vajutas ta külaelanike saabudes lülitit, kuid midagi ei juhtunud. Valgust elektripirnidesse ei tulnud, sest külas ei olnud elektrit. Nii nagu elektripirn ei lähe põlema lahus elektrienergiast, nii ei suuda keegi midagi lahus Jumalast. Sest Jeesus ütleb: „Mina olen viinapuu ja teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse see kannab palju vilja, sest lahus minust ei suuda te midagi teha!“
Inglise kirjanik C. S. Lewis on kirjutanud: „Looja on inimese kavandanud selliselt, et meid elus hoidvaks „kütuseks“ on Jumal ise. Tema ise toiduks meie hingele ja vaimule. Selleks ei sobi mitte midagi muud. Seepärast ei ole võimalik olla ka õnnelik ilma Jumalata. Issand ei taga meile õnne ja rahu temast lahus. Sest lahus Jumalast ei ole ei elu ega rahu.“ Tsitaat lõpeb.
Kui jääme Jumala külge nagu oks puu külge, siis on meis ka Jumala armastus. Püha Johannes kirjutas: „Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!” Johannes meenutab oma lugejatele ja ka meile, et armastuse sõnalisest väljendamisest ei piisa.
Pastor Jerry Shirley on ühes oma jutluses kasutanud lugu, mis olevat kunagi kristlaste tagakiusamise ajal juhtunud kusagil endises Nõukogude Liidus. Nõukogude ajal olid keelatud ristirahva kirikuvälised kogunemised. Ühe põrandaaluse koguduse koosolekule sisenesid ootamatult kaks automaatidega relvastatud sõdurit ja hüüdsid: „Anname 5 minutit aega lahkuda kõigil, kes on valmis hülgama Jeesuse Kristuse. Kõik ülejäänud lastakse kohapeal maha!“ Saabus tõe hetk, kus igaüks katsus läbi oma südame, kas ma olen valis surema Kristuse pärast. Enamik jäi siiski paigale, mõned üksikud lahkusid häbelikult langetatud peadega. Seepeale hüüdis üks sõduritest. Kas see on kõik? Ta tõstis oma püssi ja hüüdis, see on viimane võimalus lahkuda. Veel üks inimene jooksis välja. Pärast seda keerasid sõdurid ukse lukku ja pöörasid oma automaatpüssid rahva poole. … Seejärel asetasid nad oma püssid põrandale ning üks neist ütles: „Vennad ja õed. Ka meie oleme kristlased. Aga me ei taha teenida Issandat mitte kellegagi koos, kes pole valmis surema Jeesuse Kristuse eest. Nüüd, kus on alles jäänud ainult tõelised ustavad ristiinimesed, sooviksime koos teiega Jumalat teenida.“ Võib vaid arvata milline teenistus neil sel päeval oli. Tsitaat lõpeb.
Ma palvetan, et langenud maailm võiks näha Jumala armastust välja paistmast meie kodudest ja kogudusest. Me kõik teame kedagi, kes ei ole veel päästetud. Püüelgem selle poole, et saaksime neile näidata Jumala armastust oma tegudega. Usuisa Martin Luther on öelnud: „Ma sooviksin olla Kristuseks oma ligimesele“. Võib olla oled sina ainsaks Kristuseks mõnele inimesele, keda ta kunagi elus näeb. Võib olla oled sina ainsaks Piibliks, mida ta kunagi loeb.
Jeesus ütles täna meile, et ta on valinud meid ja on seadnud meid selleks, et me läheksime ja kannaksime vilja ja et see vili jääks? Kui Jeesus ütleb et, see vili jääks, siis siit ei loe välja, et see kunagi otsa lõpeks. Nii tohime eeldada, et vili, mida kanname, peaks jääma kestma igavesti. Milline peaks olema meie elu ja töö vili, mis jääks kestma igavesti? Midagi materiaalset ei kesta igavesti. Igavesti taevas kajavad vastu meie armastuse teod mida oleme teinud oma kaasinimese heaks.
Ühe lehe peatoimetaja soovis, et üks noor ajakirjanik kirjutaks sõbrapäeva eel lehte loo armastusest. Enne aga palus toimetaja ajakirjanikult rääkida, mida tähendab tema jaoks armastus. Ajakirjanik hakkas rääkima lillelõhnalisest aiast kuuvalgel koos oma armsamaga. Toimetaja peatas teda ja ütles. Luba ma räägin sulle, mida mina armastuse all mõtlen. See on tõusta soojast voodist külmal talveööl ja minna hoolitsema haigete laste eest. Teod kõnelevad sõnadest valjemini. Olemuslikult ei ole armastus ei tunne ega jutt, vaid teod. Kui armastus on tõeline, siis väljendub see tegudes. Jumala armastus meie vastu väljendus selles, „Sest nõnda on … et ta oma ainusündinud poja on andnud …“ See on ennastohverdava armastuse tegu.
Ühes piiblitunnis lugesime Pauluse 1.kirjast korintlastele 13 peatükist „Armastuse ülemlaulu“.
Selle peale küsis üks piiblitunnis osaleja, et kas Piibel õpetab ka seda, kuidas oleks võimalik täita Jeesuse suurt armastuskäsku „Armastada Jumalat ja armastada ligimest“? See on võimalik siis, kui elame osaduses Jumalaga nagu oks ja puu. Sellisel juhul voolab Jumala armastus ka meisse.
Vihkamine iseloomustab maailma, mille prototüübiks on Kain. See on pärit kuradist ning viib mõrva ja vaimuliku surmani. Armastus iseloomustab kogudust, kelle prototüübiks on Kristus. See pärineb Jumalast ja osutab Püha Vaimu ligiolule usklikus südames, mis teeb võimalikuks ka eneseohverduse.
Kristus jättis oma elu meie eest, et meiegi jätaksime oma elu oma ligimese eest. Mõõdupuuks on Kristuse armastus. Paraku ei suuda inimesed enamasti armastada isegi mitte oma kõige armsamat, oma abikaasat ja selle traagiliseks tulemuseks on abielulahutused. Ligikaudu pooled kõikidest Eestis sõlmitud abieludest lahutatakse. Ainus hea uudis on see, et abielulahutuste arv Eestis selle sajandi jooksul on olnud langustrendis.
„Igaüks, kes armastab on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat“. Armastus on tunnistuseks, et oleme tulnud surmast ellu. Kes ei armasta, see ei ole veel surmast ellu jõudnud. Armastus on test meie kristlikust usutunnistusest, sest tõeline armastus – eneseohverduse mõttes –
ei ole inimesele tema langenud olukorras loomupärane. Armastuse olemasolu on tõend inimese uuestisünnist ja tema sees elavast Pühast Vaimust.
Armastamine on ka Jumala käskude pidamine ja selle tegemine, mis on temale meelepärane. Kunagi olevat ühest pisivargast saanud Jumala riigi töötegija ja jutlustaja. Vanad harjumused aga tuletasid end ikka meelde. Kord oli ta läinud mööda ühest kanalast ja teda tabas kiusatus sealt mõni kana kaasa võtta. Ruttu pöördus ta palves Jumala poole ja ütles: “Issand, sinu omand on ohus. Ja ma ei mõtle selle all kanu!”
Ülestõusnud Õnnistegija on meile avanud taevariigi väravad, ja teinud meist taevariigi kodanikud juba siin maailmas. Apostel Paulus nimetab meid Jumala kodakondseteks öeldes: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.“ (Ef 2:19). Jumala riigi kodakondsus kohustab meid käituma Jumala perekonna liikmele vääriliselt, mõtlema, ütlema, tegema head, armastades Jumalat ja ligimest. Issand ise aidaku meid selles ja täitku meid oma armastusega, et me seda suudaks.
Jumala armastuses kasvamiseks on kolm lihtsat soovitust:
- Igapäevane meeleparandus
- Igapäevane palveosadus
- Igapäevane Jumala sõna lugemine ja sõna tegemine. Mitte ainult sõna kuulmine, vaid selle järgi ka elamine.
“Ja kes peab Tema käske, püsib Jumalas ja Jumal temas.”
- sajandi maailmakuulsat evangelisti, pastor Dwight L. Moody-t, kutsuti ka oma sajandi jutlustajate kuningaks. Kui tema käest kord küsiti, et kas ta oleks valmis vajadusel Kristuse eeskujul kellegi eest surema, siis vastas ta: “Minus eneses sellist armastust ei ole. Aga kui ma kunagi peaksin sellist armastust vajama, küll siis Jumal seda mulle annab.” Jeesus jättis meile suure armastuskäsu, mida ükski inimene ei suuda täita omast jõust. Aga, Jeesus suudab anda meile oma armastust nii, et meiegi suudame armastada tema eeskujul.
Jeesus ütleb: “Mitte teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” Väga lohutav on teada, et vaatamata kõikidele meie puudustele, on Jumal näinud, et ta saab meid kuidagi kasutada oma töös. Tema ise on meid valinud ja tema jätkab meie sees oma head tööd, et me kannaksime temale meelepärast vilja. Vili on see, millel on igavikuline väärtus.
Lõpetuseks. Ühes koguduses oli üks naine saanud usklikuks ja teatas kõigile, et tema on nüüd Kristuse pruut. Kui mõned avaldasid seepeale kahtlust, et kas Jeesus ei oleks võinud omale kedagi kenamat pruudiks valida, siis ei lasknud see naine ennast häirida vaid vastas: “Ise ta valis sellise!”
Jeesus üteb: “Mina olen valinud teid.” Ta on meid valinud, et me kannaksime vilja. Ja mitte tavalist vilja, vaid sellist, mis kestaks ka üle aja ja igaviku piiri. Vilja, mis oleks nähtav ja kogetav ka taevas. See võib olla see, mida Jeesus silmas peab, kui ta ütleb kord viimsel kohtupäeval: “Tõesti ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes minu kõige pise-matest vendadest, seda te olete teinud mulle!” (Mt 25:40). Aamen.