18 apr. Ülestõusmisaja 3. pühapäev, 18.4.2021. Hea Karjane Jutlus: Urmas Karileet
Johannese evangeelium 10:1–10
Armu ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt olgu meile kõikidele rohkesti! Paneme tähele ülestõusmisaja kolmanda pühapäeva rõõmusõnumit evangelist Johannese järgi, 10 peatüki salmidest 1–10.
Jeesus ütles: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida Ta neile rääkis. Siis ütles Jeesus taas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks. Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.” Aamen.
Jumala karja liikmed
Üks pere otsustas kord võtta enesele lambad. Poegimise järel võttis perenaine kaks lambatalle oma erilise hoole alla ja need hakkasid talle järel käima. Naine pani nendele nimeks Headus ja Heldus. See on viide psalmile 23, kus on sõnad: „… ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad …“
Lammastel on oluline omadus järgneda karjasele või karja juhile. Haljalat Rakverega ühendava tee ääres on suviti näha sadu lambaid karjamaal söömas. Aeg ajalt tõenäoliselt kindlal kellalajal, on need minemas kuhugi, võib olla jooma. Alati lähevad nad kindlas rivis, neli-viis lammast üksteise järel ja nii üle kogu karjamaa. Piiblis on lammastest juttu üle 500 korra. Lambad järgnevad alati oma karjasele või lambale, kes teisi juhib. Karjasele järgnemise oskus ja harjumus on meile inimestele õppetunniks. Et meiegi järgneksime alati ja kõikjal oma Heale Karjasele Issandale Jeesusele Kristusele. Ilma kõhklusteta ja kahtlusteta. Lammastel pidavat olema hea kuulmine, kuid halb nägemine. Nii ei peaks meiegi uskuma seda, mida silmaga näha on, väid seda, mida Jumala sõnas kuuleme. Maarja-Magdalena ei tundnud Jeesust ära mitte nähes, vaid kuuldes, kuidas Jeesus teda nimepidi kutsus.
Üks pühapäevakooli õpetaja palus lastel pähe õppida Psalm 23. Iga laps pidi seda peast lugema enne suvevaheajale minemist. Kõik lapsed olid nõus ja valmis seda tegema peale ühe, kes oli esiteks häbelik ja teiseks oli tal probleeme meeldejätmisega. Kui siis lõpuks viimases pühapäevakooli tunnis enne suvevaheaega olid kõik lapsed seda psalmi juba peast lugenud ja jõudis kätte selle lapse kord, ütles ta: „Issand on mu karjane“ … siis tuli pikk paus, mille lõpus ta ütles: „See on kõik, mis mul on vaja teada“. Ma arvan, et võime temaga nõustuda. On väga julgustav teada, et Issand on ka minu ja sinu karjane.
Hea Karjane
Tänases evangeeliumi tekstis on Jeesuse sõnad, kes nimetas ennast Heaks Karjaseks, …“kes hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja“.
Üks vana lugu räägib ühest naisest, kellel oli palju lapsi. Kord tuli tal vastata rahvaloendaja küsimusele, kui palju tal lapsi on? Naine hakkas oma lapsi nimepidi üles lugema. Rahvaloendaja peatas teda ja ütles, et nimesid pole tal vaja, öelgu naine ainult number. Naine hakkas protesteerima, et nad pole mehega veel lastele hakanud numbreid panema, sest nimed pole veel otsas. Meie hea Karjane teab meist igaüht nimepidi. Prohvet Jesaja läbi ütleb Jumal ka sinule ja minule: „Ma olen sind nimepidi kutsunud“. Hea Karjane: „… käib nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.“
Maailmas on palju hääli. Paljud neist kutsuvad, ahvatlevad ja meelitavad. Odüsseias täitis Odysseuse oma meeste kõrvad mesilasevahaga, et nad ei kuuleks sireenide meelitavaid ja hukutavaid hääli. Odysseuse lasi oma meestel siduda ennast laeva masti külge, et mitte järele anda sireenide võluvale lauluhäälele, mis oleksid võinud ta hukutada.
Kaasajal on iga inimest kutsumas materialismuse hääl, mis kutsub üles salgama oma usku. Tarbimise hääl kutsub ostlema kohe ja ilma mõtlemata. Meelelahutuse hääl meelitab meele ära parandamise asemel meelt ära lahutama. Palju on erinevaid eksitavaid hääli kes väidavad, et peale Jeesuse on teisigi uksi.
Ainult üks hääl paljudest tuhandetest juhib meid pääsemisele. See on meie Hea Karjase hääl. Tema hääl, kes ütleb: „Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.“
Meie Jeesus Kristus on Tema enda tõotuse kohaselt iga päev meie juures, et „meil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.” Mida võiks tähendada mõte, et meil oleks elu ülirohkesti? Kas pikka elu? Või Uku Masingu sõnastuses elusamat elu? Kas elule rohkem päevi või rohkem elu meie päevadesse? Populaarse kristliku autori C.S. Lewise kohta räägitakse lugu, et kord tuli ta pidama üht loengut või ettekanne ja ruumi sisenedes leidis ees vaidleva inimhulga. Ta küsis, et mille üle nad vaidlevad? Talle vastati, et me otsime seda, mis on kristluses unikaalset? Lewis vastas: see on ju väga lihtne. See on – arm. Apostel Paulus alustab tihti oma kirju tervitusega: „Armu ja rahu“.
Issand on minu karjane
Õpetaja Enn Auksmann on Hea Karjase pühapäeva evangeeliumi teksti võtnud kokku järgmiste sõnadega: „Jeesus on Karjane, kes on tulnud oma lambaid – s.t meid kõiki – päästma ja igavese elu külluslikule karjamaale juhtima. Ilma karjaseta – s.t ilma ühenduseta Jumala, oma Looja ja Isaga – oleme jäetud omapäi või, veelgi hullem, mitmesuguste varaste
ja röövlite meelevalda. Selleks, et meid päästa, ei piirdu Jeesus meile õige tee juhatamisega – ei pelgalt sõnadega ega isegi mitte ainult omaenda elueeskuju kaudu. Ta on tulnud, et anda
ennast meie eest – Tema ise on saanud ukseavaks, läbi mille me pääseme ellu. Kristuse läbi on meile avatud ligipääs “armu aujärjele, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal.” (Hb 4:14).” Tsitaat lõpeb.
Lõpetuseks. Ühel rahvakogunemisel esines kord üks kuulus näitleja. Oma etteaste lõpus andis ta kuulajatele võimaluse paluda, kes kellelgi on mõni lemmiktekst, mida ta sooviks, et näitleja esitaks. Oli pikk vaikus, kuni üks vana pastor soovis kuulata psalmi 23. Näitleja nõustus tingimusel, et vana pastor loeks sama teksti pärast teda. Kui näitleja oli teksti lõpetanud, paitas see kuulajate kõrvu kutsus esile aplausi. Kui pastor oli lugenud psalmi 23, liigutas see pisarateni kuulajaid ja nende südameid. Näitleja ütles seepeale: „Kuuldud kahe lugemise oluline erinevus oli selles, et mina tunnen seda teksti, see vana pastor aga tunneb lisaks tekstile ka seda Karjast, kellest see psalm räägib.“ Tänu Jumalale, kes on meile ennast ilmutanud, et meiegi võiksime kuulda tema häält ja järgneda meie Talle, meie Heale Karjasele.
Meie Issanda Jeesuse Kristuse, meie Hea Karjase arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu ja jäägu meie kõikidega. Aamen.