11 apr. Ülestõusmisaja 2. pühapäev. Ülestõusnu tunnistajad Lk 24:36–49
Armu teile ja rahu Jumalalt ja meie Issandalt Jeesuselt. Ülestõusmisaja 2. pühapäeva evangeelium on Luuka rõõmusõnumist, 24 peatüki salmidest 36–49:
„Kui jüngrid seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: „Rahu olgu teile!” Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat. Ent Tema ütles neile: „Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames? Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!” Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu. Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles Ta neile: „Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Nemad panid Ta ette tüki küpsetatud kala, ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all. Siis ütles Jeesus neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.” Siis Ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. Teie olete nende asjade tunnistajad. Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!” (Lk 24:36–49). Aamen.
Äsja kuuldud loost sooviksin koos teiega arutleda kolme mõtte üle. Esiteks. Ülestõusnu ilmumine oma jüngritele. Teiseks. Jeesus avas oma jüngrite mõistuse pühakirjast aru saama. Kolmandaks. Jeesus andis oma jüngritele ja ka meile ühe ülesande. Kutsun teid kaasa avastusretkele nende mõtete radadel.
Ülestõusnu ilmumine oma jüngritele
Äsja kuuldud lugu juhtus Ülestõusmise päeva õhtul, kui jüngrid olid Jeruusalemmas koos lukustatud uste taga. Uksed olid lukus, sest nad kartsid. Ootamatult ilmus nende keskele Jeesus. Sellised piirangud nagu lukus uksed vms ülestõusnud Issandat ei piiranud. „Rahu olgu teile!” ütles Jeesus. Rahusoov oli tollal levinud tervitusviis, kuid Ülestõusnu soovitud rahu on midagi palju enamat, kui lihtsalt tervitus. See tähendab ka rõõmu, õnne, turvalisust, heaolu ja tervist jms, mis tulevad meie taevaselt Isalt. Apostel kirjutas, et Jumala rahu on enam, kui kogu mõistmine.
Jüngrid kohkusid, sest üks asi on tunnistada et keegi on kuuldavasti surnust üles tõusnud, aga hoopis teine asi on näha sama isiku äkilist ilmumist endi keskel lukus ustest hoolimata. Pole siis ime, et nad arvasid vaimu nägevat. Jüngrite kartus on loomulik reaktsioon üleloomulikule. Aga kui jüngrid oleksid näinud vaimu, ei oleks see ju tõestanud ülestõusmist. Tol ajal usuti ja kardeti surnud inimese vaimude ilmumist, kuid et keegi võiks ilmuda lihas ja luus, see oli mõeldamatu. Ja siiski, see oli see, mida Jeesus tegi.
Üks Jugoslaavia kohtunik olevat vannis olles sirutanud käe vannitoa valgusti lüliti järele ja saanud surmava elektriöögi. Vaene naine leidis oma mehe elutu keha vannitoa põrandal. Kohale kutsutud arstid tunnistasid mehe surnuks ja ta viidi kohalikku surnukuuri. Öösel aga toibunud mees oma elektrishokist ja hakkas uksele prõmmima soovides sealt välja saada. Haigla valvur ehmatanud selle peale ega julgenud enne ust avada, kui läks ja kutsus abiväge. Mees helistas haiglast oma naisele, kuid ei jõudnud rohkem öelda, kui: „Kallis, see olen mina …“ kui naine hakkas teisel pool karjuma ja minestas. Mees helistas sõpradele, kuid kõik olid juba kuulnud mehe surmast, ega uskunud teda. Lõpuks helistas mees ühele kaugemale sõbrale ühes teises linnas, kes polnud veel kuulnud tema väidetavast surmast ja tema kaudu õnnestus tal ka teisi veenda, et ta on siiski elus. Nii oli ka Jeesusel tegemist, et oma jüngritele oma ülestõusmist tõendada.
Kahtlused kuuluvad ülestõusmise kuulutuse juurde. Apostlite kuulutuses oli ülestõusnud Kristus tõsiasi, mida nad olid oma silmaga näinud ja teistele edasi rääkinud. Kristuse ülestõusmise tõsiasi on keskne õpetus, millel püsib Kirik.
Jeesuse isiku ligiolu mõju on siiski nii suur, et see võidab kahtlused ja järgi jääb vaid imetlev rõõm. Jeesus hajutas nende uskmatuse, paludes süüa ja hakates sööma. Kuid meie, kes seda ei ole näinud, oleme määratud uskuma, mida ei nähta. Jeesus ütles, et õndsad on need, kes ei näe, ent siiski usuvad. Usku ja Jumalat ei saa tõestada loogiliselt, muidu ei olekski enam tegemist usuga. Jeesus tõestas oma ilmumisega jüngrite keskel oma ülestõusmist, andis jüngritele tagasi rahu ja rõõmu ning kinnitas nende usku Pühakirja seletades.
Meie elu iseloomustab pidev rahutus. Rahu vajame kiirustavas maailmas üha enam. Üks hea põhjus pühapäeviti, Kristuse ülestõusmise meenutamise pühal päeval, kirikusse tulla on kohtumine Jeesusega sõnas ja sakramendis. Tulla kohtumisele ülestõusnuga, kes tervitab meid rahusooviga.
Jeesus avas oma jüngrite mõistuse pühakirjast aru saama
Üks koht, mis mind selles evangeeliumitekstis eriliselt on puudutanud, on järgmised seitse sõna: „Jeesus avas nende mõistuse kirjadest aru saama“. Selles peitub minu arvates võti kogu Piibli mõistmiseks. Inimesed on kogenud teatud raskusi Piibli lugemisel ja selle sõnumi mõistmisel. Esimese eesti keelse täispiibli, tiitellehel kirjutatud: „Biibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed / kes pühha Waimo läbbi juhhatud / – … esite on ülleskirjotanud …“
Sellelt tiitellehelt leiame et Jumala Püha Vaim on pühi mehi juhatanud Jumala Sõna kirja panema. Seesama Jumala Püha Vaim saab ka meie kaasajal seda sama teksti, mille ta kord lasi kirja panna, nüüd meile ka lahti seletada. Jeesusel oli voli ja vägi avada oma jüngrite mõistus kirjadest aru saama, niisamuti on Jumala saadetud Pühal Vaimul voli ja vägi avada meie mõistus Tema Pühakirjast ehk Piiblist aru saama.
Kuulsin kord kunagise Briti peaministri Tony Blayri usuletuleku lugu. Tema isa oli ateist. Kui Tony oli umbes 10 aastane, sai tema isa infarkti. Tony koolis, kus olid tol ajal regulaarsed palvetunnid, palvetati tema isa tervise pärast. Pärast palvet tunnistas Tony koolijuhatajale, et minu isa ei usu Jumalasse. Koolijuht vastas: „Sellest on kahju, kuid vaatamata sellele, et sinu isa ei usu, Jeesus usub sinu isasse.
Jeesus tõestas oma eluga selle täideminemist, millest Vana Testament oli ennustanud. Jeesus ütles oma jüngritele, et Suure Nädala sündmused, eriti ülestõusmine on kõige selle täideminek, mida ta neile oli õpetanud. Vana Testament on tõotus, Uus Testament on selle tõotuse täideminek. Täna me ei näe Ülestõusnut palgest palgesse, kuid meil on Piibel, mis Temast tunnistab ning see on piisav meie usule ja kuulutusele.
Jeesus andis oma jüngritele ja ka meile ülesande
Kristusest tunnistada ja evangeeliumi kuulutada tuleb kõikidele rahvastele. Selleks andis Jeesus oma jüngritele ja ka meile oma misjonikäsu. Kuulutuse ja tunnistusega tegid algust inimesed, kes olid tol hetkel Jeruusalemmas. Sealt sai alguse nende kuulutustöö ning sealt lähtus evangeelium kõigile rahvastele. Esimesed kuulutajad olid pealtnägijad, kes olid ise kuulnud Jeesuse õpetust, näinud Jeesuse imetegusid ning olid tunnistajateks Tema elule, surmale ja ülestõusmisele. Nende pealtnägijate tunnistusele rajanes nende järeltulijate hilisem tegevus. Nendest pealtnägijatest said uskujaid, kes olid valmis loobuma isegi oma elust, kuna ei saanud lahti ütelda sellest, mida olid ise näinud, kuulnud ja kogenud. Jeesuse kaheteistkümnest lähimast jüngrist ainult Johannes suri loomulikku surma, ülejäänud hukati märtritena, kui Juudas välja arvata.
Jeesus on saatnud meid kuulutama head sõnumit. Sellega peaks olema selge elu tee, kuhu me läheme. Kui kuulus Albert Einstein elas juba USA-s, siis kord rongiga sõites ei suutnud ta leida rongipiletit, mida piletikontroll temalt küsis. Pärast mõnda aega otsimist lohutas teda kontroll, et: „Härra professor, me kõik teame, kes te olete, ärge otsige enam, ma usun, et teil on pilet olemas.“ Kui kontroll oli juba edasi läinud, nägi ta tagasi vaadates, et Einstein otsib ikka veel oma piletit, isegi käpuli põrandal, rongi pinkide alla vaadates. Ta ütles: „Doktor Einstein, pole vaja otsida, me kõik teame, kes te olete.“ Geenius vastas, et: „Noormees, mina tean ka, kes ma olen, aga piletit on mul vaja selleks, et meenutada, kuhu ma pidin sõitma.“ Hea, kui oleme teadlikud sellest sihtkohast, kuhu Jumal meid soovib läkitada.
Ülestõusnu lõpetab oma pöördumise oma jüngrite poole ühe ülesandega, kuhu minna ja mida teha ning ühe tõotusega. Ülesanne on kuulutada kõikidele rahvastele. Erakordse väljakutsega kaasneb ka vastav tõotus. Jeesus ei läkita oma jüngreid tööle kohe. Nad pidid astuma esile alles siis, kui nad olid saanud Jumalalt pühitsuse oma suureks missiooniks. Kui nad olid saanud lubatud väe ülevalt, Püha Vaimu võidmise. Ülestõusnud Jeesusel on vägi läkitada Vaimu nii algkoguduse päevil kui ka nüüd. Seda võime kogeda iga sakramendi juures, nii pühas ristimises kui igas armulauas. Jüngritel ei tulnud üritada teha evangeeliumitööd omaenda kasinate vahenditega, vaid nad pidid ootama Vaimu tulekut. Kogudus, keda Püha Vaim kokku kutsub, valgustab ja pühitseb, on Ristilöödu ja Ülestõusnu tunnistajaks. „Mina usun ihu ülestõusmist ja igavest elu“, lausub kirikuline jumalateenistusel usutunnistust lugedes. Nii liitub iga ristiinimene Ülestõusnu tunnistajate hulgaga. Ta ei saa küll esimeste jüngrite kombel näha Jeesust, kui saab kogeda tema tööd ka enese juures.
Misjon on meie tänu Kolgata eest. Jeesuse maine tee lõppes Jeruusalemmas. Ülestõusnu kuulutus algas samas linnas ja jõuab viimaks välja kõikide rahvasteni maailma äärest ääreni.
Üks viis Jeesusest kuulutada, on teha seda oma elu ja käitumisega. Nii et inimesed, kes Jumalat veel ei tunne, meie häid tegusid nähes selle kaudu õpiksid tundma Jumalat. India rahvuskangelane, India riiklikule iseseisvusele aluse panija, Mahatma Gandhi õppis noorpõlves Inglismaa ülikoolis juristiks. Seal olles uuris ta ka erinevaid religioone ja leidis, et kristlus on neist kõige täiuslikum. Noorpõlves pidas Gandhi oma õpetajaks ja eeskujuks õigeusklikku kristlast, kirjanik Lev Tolstoid, kellega ta oli kirjavahetuses kuni Tolstoi surmani. Hiljem Indiasse tagasi kolides muutis ta oma meelt, sest ühe kristliku perega koos elades nägi ta kahjuks, et nende elu ja käitumine ei läinud kokku Piibli õpetusega.
Kokkuvõtteks. Eelpool käsitletud kolm teemat võiks võtta kokku kolme märksõnaga: ilmumine, arusaamine, läkitamine. Jeesus ei käskinud maailmal tulla kirikusse, vaid ta käskis kirikul minna maailma. Ülestõusnud Jeesus on andnud meile suure misjonikäsu, öeldes: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ Aamen.
Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileet