Ristimine

Lapse ristimise eelduseks on, et vähemalt üks lapse vanematest on ristitud ja leeritatud, ning lapsel on vähemalt üks leeritatud ristivanem. Laps ristitakse soovitavalt võimalikult peatselt peale sündi elu esimestel kuudel. Kui vanemad või potentsiaalsed ristivanemad on ristimata ja leeritamata, siis tuleks alustada enda ristimisest ja leeritamisest. Tavaliselt toimub ristimine kirikus. Eranditena on võimalik ristida last kodus ja erakorralistel juhtudel haiglas.

Ristimise päeval on sobilik lapsele kinkida rist või mõni muu ese, mis jääks lapsele meenutama ristimispäeva tähtsust ja et ta on Taevase Isa laps.

Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, võib ta tulla iseseisvalt noorena või täiskasvanuna ristimisele. Täiskasvanu ristimine on ühendatud leeriõnnistamisega, millele eelneb leerikool. Täpsemalt leiad infot leerikooli leheküljelt.

Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.

Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooni ehk leeritamisega.

On soovitav, et lapsel oleks vähemalt üks ristivanem, kes on ise ristitud ja konfirmeeritud. Erandkorras võib ristivanem kuuluda ka teise konfessiooni. Ka täiskasvanul võib olla ristivanem, kuid see ei ole kohustuslik.

Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast ristimisõpetust ning vaimselt kasvada. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.

Ristimine viiakse läbi üldjuhul kirikus seal asuva ristimiskivi või altari juures. Võimalik on ristida ka kodus või muus sobivas kohas. Ristimise aeg ja koht lepitakse kokku koguduse õpetajaga. Enne ristimist on soovitatav vanematel ja ristivanematel koos ristitava lapsega kohtuda vaimulikuga. Ristimistalituse eest on sobilik tasuda kogudusele ristimisannetus, mille suurus on vaba.

Ristimisriietus on traditsiooniliselt olnud valget värvi, kuid see võib olla ka muu sobiv pidulik riietus. Laste puhul on võimalik kasutada ristimiskleiti.

Traditsiooniliselt on ristimisel saanud ristitav endale kaelaristi. Soovitatavalt on see väärismetallist (hõbedast või kullast) ketiga rist, mis talitusel õnnistatakse ja kaela asetatakse. Laste puhul on kaelarist sageli ka kingitus ristivanemate poolt.

Ristimine kehtib ka siis, kui inimene ise oma ristimist ei mäleta. Kui inimene ei tea kindlalt, kas ta on ristitud või mitte ja seda ei ole võimalik ka kusagilt järele kontrollida, võidakse läbi viia niinimetatud tingristimine.